Vee pealt lendu

"Vee pealt lendu" ei ole kiiruga ja lihtsasti läbi loetav luulekogu. Lugeja avastab end üsna pea ühest metafoorsest, pisut unenäolisest dzhunglist, kus kõik on selge ja käega katsutav, kuid samal ajal võib ümbritsev võtta abstraktsema vormi ja moonduda veeks, mille kohal lendu tõusta ja lendama õppida.

Kuidas ma saan muutuda kõigeks

kui puhud mind mäelt lendu

seal all lebab ju ikka

su pihkude kujuga reisipaun

milles sulepea

juba avamata korgiga kirjutab

milles veepudel

juba voolab jõe õhtulauluks

kuidas ma saan sind maalida

kui sinu värvid muutusid

mu südametukseteks

ja sinu joontest

leidsid novembriõhtused männid

endale niidistiku