Loomade kaebus inimese vastu dzhinnide kuninga ees

10. sajandil Bagdadi ja Basra Lõuna-Iraagi teaduse- ja kultuurikeskustesse koondunud teadlaste ja filosoofide hulgast esile kerkinud Puhtuse Vendade eesmärgiks oli puhastada võimekate inimeste hinged maise olemise hämust. Nende 51 traktaadist koosnevat, ainevaldkondade kaupa neljaks osaks jaotatud entsüklopeedilist teost, kuhu kuulub ka mütoloogiline jutustus "Loomade kaebus...", võiks seostada mitte ainult gnostiliste suundumustega, vaid ka islami müstika, sufismiga. Suurteose koostajad ja kirjutajad on lähtunud põhimõttest otsida teadmisi kõikjalt. Nõnda on võimalik jälgida paljusid erinevaid suundumusi, sest need lähtuvad autorite kasutada olnud allikatest. "Loomade kaebus..." on sillaks loodust ja vaimuteadusi käsitlevate tekstide vahel ning selles vaetakse inimeseksolemise vastutust - ainult harmoonilistele, kogu loodu eesmärki kehastavatele inimestele omistab kohtunik võimu loomade üle. Järelsõna on raamatule kirjutanud tõlkija Kalle Kasemaa.