Hüüdnimi eestlane 5.osa

Selle raamatu peategelasteks on loomulikult kaunid naised, suur raha ja seiklused. Koik juhtub 20. sajandi uheksakumnendate aastate alguse Eestis. Kehtib veel Vene raha, aga juba on tehtud nelja mehe ettepanek (1987), on tegutsenud Rahvarinne, on Toomepead runnatud (1990) ning vanad kommunistid puuavad hakata nina uue tuule jargi seadma. Politsei asemel on ametis veel miilits. Asutatud on esimesed kooperatiivid ja Eesti hakkab tasakesi Noukogude Liidust valja triivima. Selline huvitav kompott moodustabki Harry Raudvere raamatu ajaloolise tausta. Romaanis, mis on juba viies selle pealkirjaga teos, liiguvad asjad omasoodu, keskendudes peategelase Toomas Jugapuu elule ja heitlustele.

Raamatu geograafiline haare holmab Viljandit, Irkutskit, Taid, Milaanot; Moskvat ja Tallinna. Kullap jai moni koht ka nimetamata. Toomas ajab ari Eestis ja uurib voimalusi nii Venemaal kui ka laias maailmas ning kohtub selle kaigus paljude huvitavate inimestega. Neid kohtumisi raamistavad tema elufilosoofia ning labinagelikud tahelepanekud selle kohta, kus asub Eesti reaalajas ja millisesse tulevikku riik on teel. Meie siin kolmkummend viis aastat hiljem saame vorduseks ka moelda, kuhu me oleme joudnud - koigi praeguste sundmuste juured on minevikus. Samas saab kaasa elada peategelase dunaamilisele eluvoole, kus uks seiklus ajab teist taga ja hinegtombepause ei nae naljalt peategelane ega ka lugeja. Nagu iga korralik seiklusjutt paneb raamat ootama jarge ja on kindlasti hea meelelahutus koigile, kes otsivad suvepuhkusele kaasa paksu romaani. Juba praegu aukartust- aratavate mootmetega romaanisari ei lope veel viienda osaga.