Tallenna
Okaspuud. Puuteaduse käsiraamat
Raamat "Okaspuud" sisaldab nii üldisemaid teemasid kui ka spetsiifilist taksonoomilist osa. Üldteemadele kuulub 360-leheküljelise teose alguses ja lõpus 65 lehekülge. Siin leiavad käsitlemist taksonoomilised üksused, introduktsioon, puuliikide rühmitamine, ökoloogiliste tegurite mõju, dendrofenoloogia ja -kronoloogia, okaspuude klassi iseloomustus, okasmetsade levik ja regionaalne koosseis, võõrpuuliikide kasvatamis- ja kasutamisvõimalused Eestis ning võõrokaspuude kasvu ja arengu iseärasused.
Spetsiifilisemast jaotisest leiab lugeja aga okaspuude määramistabelid ja -skeemid nii võrsete kui ka käbide järgi koos fotodega ning perekondade, liikide ja vormide käsitlused. Taksonoomilises osas on iseloomustatud 21 okaspuuperekonda ja nendesse kuuluvat ligi 90 liiki (liigi teisendeid eri liikidena ei vaadelda). Enamik okaspuuperekondi ja -liike on pärit põhjapoolkera parasvöötmest või sellest lõuna pool asuvatest jahedatest mäestikest, kuid ka lõunapoolkera tähtsamad okaspuud on raamatus koha leidnud.
"Okaspuude" teist trükki on tähtsamate okaspuuliikide osas täiendatud, kui paari aastakümne jooksul on toimunud tähelepanuväärseid muutusi säilivuses ja kasvavate puude kõrguses. Raamatusse on lisatud ka 60 uut fotot. Alapealkiri "Puuteaduse käsiraamat" on lühend prof A. Mathieseni 1934. aastal ilmunud "Dendroloogia" alapealkirjast "Puuteaduse käsiraamat metsateadlastele, aednikkudele ja loodusesõpradele", kus 170 leheküljel leidus ka okaspuude taksonoomilist käsitlust.
Kuna ühte raamatusse ei oleks kogu dendroloogia heal tasemel ära mahtunud, ilmus autorilt 2019. a "Dendroloogia ja pargindus" (640 lk), kus taksonoomilises osas on käsitletud lehtpuid.
Spetsiifilisemast jaotisest leiab lugeja aga okaspuude määramistabelid ja -skeemid nii võrsete kui ka käbide järgi koos fotodega ning perekondade, liikide ja vormide käsitlused. Taksonoomilises osas on iseloomustatud 21 okaspuuperekonda ja nendesse kuuluvat ligi 90 liiki (liigi teisendeid eri liikidena ei vaadelda). Enamik okaspuuperekondi ja -liike on pärit põhjapoolkera parasvöötmest või sellest lõuna pool asuvatest jahedatest mäestikest, kuid ka lõunapoolkera tähtsamad okaspuud on raamatus koha leidnud.
"Okaspuude" teist trükki on tähtsamate okaspuuliikide osas täiendatud, kui paari aastakümne jooksul on toimunud tähelepanuväärseid muutusi säilivuses ja kasvavate puude kõrguses. Raamatusse on lisatud ka 60 uut fotot. Alapealkiri "Puuteaduse käsiraamat" on lühend prof A. Mathieseni 1934. aastal ilmunud "Dendroloogia" alapealkirjast "Puuteaduse käsiraamat metsateadlastele, aednikkudele ja loodusesõpradele", kus 170 leheküljel leidus ka okaspuude taksonoomilist käsitlust.
Kuna ühte raamatusse ei oleks kogu dendroloogia heal tasemel ära mahtunud, ilmus autorilt 2019. a "Dendroloogia ja pargindus" (640 lk), kus taksonoomilises osas on käsitletud lehtpuid.
