Mida tähed räägivad

MÄGRA MAJA Mägral oli majanii nagu vaja,  see temalt võttis  kogu tema aja: juba tehti treppi,  juba pandi voodrit -mägra peres polnud  ainsamatki loodrit.Ei tal olnud mahti  poesabas seista, kõik, mis majas tarvis, ise valmis treis ta.Nõnda mägra majas,  kasemetsa veerestasaselt ja targu elukene veeres...Kuni ühel õhtul  keegi äkki kloppis-ukse taga seisid  kährikkoerad troppis! Trügisid kõik sisse,  pambud pandi maha, vaatasid siis ringi: "Korter pole paha!"Kuulge," hüüdis mäger, "miskit siin ei klapi!"Kährik talle vastu: "Kõik on korras, papi.Ruum on teil ju lahe - jääme veidi siia...Poleks mõtet asja  kakluseni viia."Kährikuid on palju, kährikuil on kihvad, pükste peal veel kõigil  rotinahast rihmad.Jäidki koerad majja, seadsid ennast sisse, omakorda võtsid sõpru korterisse.Aga mägrapapi  kõndis kohtu vahetlootuses, et kohus nuhtleb seda pahet.Aga kohtusaks oli vana karu, kellel kõik läks meelest,  kes ei saanud aru.  Mägrapapi visalt  ründas kohtumaja, kuni tallas sisse  suure laia raja.See ei ole teada, kuidas lõppes kohus, aga rada lookleb  praegugi veel rohus