Kannatuste rütmikas rada. eesti dzhäss raudse eesriide taga

Ootamatu küll, kuid meie dzhässmuusika on Eesti riigi eakaaslane. See on omal moel kaasa teinud kõik meie riigi saatusepöörangud. Vabale arengule 1918-1940 järgnesid rasked sõja- ja okupatsiooniaastad ning keeruline nõukogulikest ideoloogiareeglitest määratud ellujäämiskursus raudse eesriide taga. See raamat keskendub aastatele 1945-1968, Teise maailmasõja lõppemisest Hrushtshovi sulaaja lõpuni ja Tallinna dzhässifestivali ärakeelamiseni. Kuidas oli üldse võimalik, et tollastes oludes pandi alus Tallinna dzhässifestivalide traditsioonile ja tekkis eesti rahvuslik dzhäss? Tollases kaksikmoraali ajastus orienteerub autor tänu sellele, et ta jõudis ise olla selles osaline, samuti tundis ta enamikku toonaseid tippmuusikuid. Ajastut aitavad mõista ja mõtestada rikkalik ja üpris haruldane fotomaterjal ning kaks CD-d lindistustega ERR-i arhiivist ja sõja-aastail emigreerunud muusikutelt.  Tiit Lauk on aastaid olnud tegev nii dzhässmuusikuna kui dzhässi edendajana, olles muuhulgas üks Tallinna dzhässifestivalide (nüüd Jazzkaar) traditsiooni taastajatest. Ta on kaitsnud doktoritöö Eesti dzhässist, esinenud ettekannetega rahvusvahelistel teaduskonverentsidel, avaldanud õpikuid ja uurimuse "Eesti dzhäss 1918-1945" (Argo 2010), arvukalt artikleid ajakirjadele ja teatmeteostele kodu- ja välismaal.