Oskar ruut

Selle raamatu kangelane on Oskar Ruut, eesti ohvitser legendaarsest "Narva"pataljonist. Juba esimesel sõjasuvel 1941 organiseeris ta põranda all tugevalöögiüksuse millega osales Tallinna vabastamisel. Seejärel astub ta Tallinnakaitsepataljoni, et juba järgmisel aastal 1942 minna 29. KaitsepataljonigaIdarindele. Kui moodustatakse Eesti Leegion, on ta esimesi kes astub selleridadesse. Järgnevad õpingud Saksamaal Bad Tölzi ohvitseride koolis, milleeeskujulike eksami tulemuste eest ülendatakse auastmes. Kevadel 1943 määratakseta pataljon "Narva" ühe kompanii ülemaks, olles samas ka pataljoni ülemakohusetäitjaks. Võtab osa legendaarseks saanud "Narva" pataljoni lahingutestUkrainas. Kui 1944 talvel jääb pataljon ümberpiiratud Tsherkassõ kotti, suudabta sealt välja murdes kanda oma seljal ka haavatuid. Võitlustes ülesnäidatudvapruse eest annetatakse talle I ja II klassi Raudristid ja ülendatakseauastmes. Kodumaal läheb ta "Narva" pataljoniga taas rindele - Narva rindele.Nüüd juba 20. Diviisi Füsiljeer-pataljoni nimega asutaksed positsioonideleSinimägede all. Ühes Sinimägede viimastest lahingutes Hundinurga küla juureslangeb 4. augustil 1944 võitluses vene tankide vastu. 1945 aastal pälvib tapostuumselt kõrgeima tunnustusena oma vaprusele Maavägede Aulehe pandla. OskarRuut puhkab oma viimast und kangelaskalmistul, kuid jättis oma poistele käsu -Edasi ka siis kui üks meist langeb, sest isamaa eest ei pea midagi olema liigakallis.