Valged varjud

VALGED VARJUD



Valged varjud piki kallast

kaugenevad merre.

Nende helkjas siluett jääb

igaveseks verre.



Nende kaunid ballisitsid

lohisevad luha.

Õhtu laotab üle vete

kullakarva tuha.



Hommikul kui päike tõuseb,

taevas taas on õilmeis.

Kuuled nagu Jeesuslast sa

lalisemas sõimes.



Läbi koidu tuleb tema,

justkui Ingel, neidis.

Minu kõige kallim- Ema,

valges siidikleidis.