Mõnd vaikset rõõmu

Ehkki Linda Tauli (1923-1995) nimi on ilmselt enamusele kirjandushuvilistele tundmata väärib tema luule laiemat tutvustamist. Lähtudes oma ajast, inimestest, olustikust ja isiklikest motiividest nagu enamus loojaid, suutis ta oma luulekujundite ja stiiliga tõusta kaasaegse kirjanduse heakskiidetud tasemele. Linda Tauli parimad salmid on võrreldavad tema eakaaslaste Minni Nurme või Debora Vaarandi luulega. Kujunduses on kasutatud autori illustratsioone.

KUI HEA

Kui hea, et käepärast minul
on paber, sulg ja tint
ning et naljakas rahutus
taga kihutab mind.
Et varnast mul ikka võtta
rõõm, nali, salalein -
et üles kasvasin paigas,
kus õitses härjapeahein.

(lk. 87)