Keemia õpik 8. Klassile

8. klassi uus õpik on vähendatud formaadis ja uuendatud vastavalt 2024/25. õppeaastal kehtima hakkavale õppekavale. Opiku värskendamise käigus on arvesse võetud viimaseid teadussaavutusi keemias. Uue õppekava järgi on näiteks metallide füüsikalisi omadusi käsitletud 7. peatüki asemel ("Metallid") 2. peatükis ("Aatom"), et seostada metallide omadusi nende asukohaga perioodilisustabelis ning võrrelda neid mittemetallide ja väärisgaaside füüsikaliste omadustega. Välja on jäetud alapeatükk "Molekulaarsed ja mittemolekulaarsed ained". Rõhku on pandud keemia ja argielu seostamisele, mistõttu on näiteks alapeatükis "Kemikaalide ohutu kasutamine" peale laboris kehtivate ohutusnõuete vaadeldud ka ohutusnõudeid kodukeemiaga töötades.

Opiku põhieesmärk on äratada õpilastes huvi keemia vastu ja seletada selle teadusharu põhimõisteid ja seaduspärasusi. Käsitletavad teemad on loogiliselt järjestatud ning seostatud nii omavahel kui ka teiste õppeainete, ühiskonna, tehnoloogia ja igapäevaeluga. Opiku tekst on lihtne ja võimaldab õpilasel ka iseseisvalt materjali omandada. Alapeatükid algavad huvitekitava sissejuhatusega ja lõpevad kokkuvõtva skeemiga, et õpitut kinnistada.

Keemia tähtsuse mõistmiseks ühiskonna arengus, tehnoloogias ja igapäevaelus tutvustatakse teadustöö põhimõtteid, viimaseid avastusi ning karjäärivõimalusi keemikuna. Põhjalikumalt keskendutakse keemia uurimisobjektidele: ainetele ja nendega toimuvatele muutustele. Korratakse ka üle 7. klassis õpitu ja õpitakse põhjalikumalt tundma aatomi ehitust, keemilisi elemente ja perioodilisustabelit. Aineosakeste ja keemiliste sidemetega tutvumine võimaldab luua seoseid aine ehituse ja omadustega, nt sulamis- ja keemistemperatuur, kõvadus ja elektrijuhtivus. Abstraktseid teemasid aitavad mõista pildid ja joonised.

8. klassi keemias õpitakse tundma igapäevaelus ja looduses olulisi aineid. Peale vesiniku, hapniku ja nende tähtsamate ühendite käsitletakse näiteks põlemisprotsessi, oksüdatsiooniastmeid ja vee omadusi. Tähtsal kohal on ka sissejuhatus anorgaaniliste ainete põhiklassidesse. Hapete, aluste ja sooladega tutvumise kõrval käsitletakse mitmesuguseid indikaatoreid, neutralisatsioonireaktsiooni ning lahuse pH-d. Samuti on leidnud oma koha ka metallid ja nende iseloomulikumad omadused. Põhimõisteid ja seaduspärasusi seletatakse lihtsate näidete ja võrdluste abil.

Käesoleva õpiku juurde kuulub töövihik kahes osas, mis on samuti vähendatud formaadis ja uuendatud vastavalt 2024/25. õppeaastal kehtima hakkavale õppekavale.

Opikut on retsenseerinud Karmen Lust ja Pille Ers, toimetanud Miriam Koppel ja Getter Viira. Joonised: Aide Raidmets, molekulimudelid: Miriam Koppel, Getter Viira, Taavi Ivan.